Heidelbeere
Mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (ld. k. Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda ja mustika perekonda kuuluv heitleheline kääbuspuhmas ehk põõsas. Taime eestikeelne nimetus “mustikas” tuleb tema marjade värvist ja sellest, et marjad purunevad kergesti ning määrivad inimese nägu ja käsi. Marjad valmivad juulis-augustis. Harilik mustikas on levinud üle-Eesti ning kasvab niiskestes metsades, metsa- ja rabaservadel eelistades tavaliselt happelist turvasmulda. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Mustikast saab valmistada toor- ja keedumoosi, kompotte, keediseid, džemme, mahla, veine jm. Marju säilitatakse ka kuivatatult või pudelis. Mustikas leiduv värvaine on pH-indikaator. Kui kasvukohas pH väheneb, muutub värvaine punasest siniseks. Mustikat kasutatakse ka toiduvärvina, sest ta on täiesti looduslik ja ohutu, näiteks liha tembeldamiseks.

Mida mustikas sisaldab?
Suhkruid 5-7 %, pektiinaineid, orgaanilisi happeid – õun- ja sidrunhapet 1%, parkaineid 7 %. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: c-vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1- vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid kuni 20%, arbutiini 1,6 %, glükosiidi mürtilliini 1% jm.

Miks mustikas on kasulik?
Mustikal on väga palju raviomadusi, mida kasutatakse laialdaselt ka meditsiinis. Mustikas aitab leevendada seedehäireid, parandada mälu, ravida nägemishäired. Tänu kõrgele antioksüdantide sisaldusele aitab mustikas kehast väljutada vabu radikaale, takistades seeläbi vananemiprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut.