Männiriisikas

Männiriisikas (Lactarius rufus; eesti keeles ka männiseen, paluseen) on Eestis pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv laialt levinud seen. Männiriisikas on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus või veidi lehterjas, tavaliselt selgelt nähtava näsaga kübara keskel. Kübara läbimõõt on kuni mõni sentimeeter, kuid erandlikel juhtudel isegi 10 cm. Kübara servad on õhukesed ja allapoole pööratud. Kübar on sile, vihmaga läikiv ja libe. Männiriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes kuni Lapimaani. Eestis on väga levinud, kasvab männikutes, rabades ja männi-segametsades, eelistades happelist pinnast. Ta elab sümbioosis mändide, harvem kaskedega. Esinemisaeg kestab juulist novembrini. Seened kasvavad sageli hulgakesi. Kibeda maitse eemaldamiseks tuleb männiriisikat kaua (pool tundi) kupatada, seejärel võib seent ka leotada. Männiriisikas sobib hästi hapendamiseks, soolamiseks ja marineerimiseks.

Miks männiriisikas on kasulik?
Männiriisikate koostises leidub päris palju valke, süsivesikuid, rasvu, orgaanilisi happeid, kuid lõpuni seeduvaid ja sööja soolestikus imenduvaid toitaineid esineb suhteliselt vähe. Männiriisikas sobib suurepäraselt dieettoiduks sest sajagrammine riisikaports annab kõigest 20 kilokalori piires energiat