maasikas
Maasikas

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond. Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas – aedmaasikas – on virgiinia ja tšiili maasika hübriid. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas on suhteliselt tugev allergeen. Eestis kasvavad pärismaistena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas.

Mida maasikas sisaldab?
Maasikas sisaldab 8 % süsivesikuid, kuni 2 % valke ja kuni 1,5 % c-vitamiini. 100 grammi maasikate toiteväärtus on umbes 32 kcal. Marjades leidub lisaks palju fosforit, rauda, kaaliumi ja kaltsiumi.

Miks maasikas on kasulike?
Maasikatel on ravitoime mao- ja seedetrakti haiguste ja häirete puhul. Lisaks sobivad nad tarvitamiseks ka neeru- ja põiekivide, neerupõletiku ja -liiva puhul. Samuti aitavad nad tuua leevendust ka mõningate südame- ja veresoonkonnahaiguste ning suhkrutõve puhul. Maasikaid soovitatakse veel raskest haigusest tervenemisel ja operatsioonijärgsel perioodil, samuti vitamiinivaegusest ülesaamisel.