Kirss
Kirss

Kirsi sugukonnaks on roosõielised, perekonnaks kirsipuu. Harilikult on aias kasvav kirsipuu hapu (hariliku) kirsipuu sort. Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. Kirsipuu vili on kirss. Kirsipuud kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes: 2 liiki Põhja-Ameerikas, 3 Euroopas ja ülejäänud Aasias. Kirsipuud kasvavad metsikult enamikus Euroopas ja isegi Põhja-Aafrikas. Tänapäeval on kirsipuu sisse viidud ka Lõuna-Austraaliasse. Kirsil on väga lühike kasvuperiood ning võib kasvada kõige parasvöötme laiuskraadidel. Kõrghooaeg kirssidel on suvel,  Austraalias saavutavad nad tavaliselt oma haripunkti detsembri lõpus, Lõuna-Euroopas juunis, Põhja-Ameerikas juunis, Kanadas juulis augusti keskpaigani ning Suurbritannias juuli keskpaigast.  Alates 2007 aastast on aastane maailma kogutoodang haritaval kirsil on umbes kaks miljonit tonni. Umbes 40% maailma toodangust pärineb Euroopast ja umbes 13% Ameerika Ühendriikidest.

Mida kirss sisaldab?
Kirsid sisaldavad antotsüaniine ja punast pigmenti. Antotsüaniinid on tugevad antioksüdandid, seda on tõestanud aktiivselt teadusuuringud. Kirssidel on märkimisväärselt suur lihasesuhkru ehk heksoolinosiidi sisaldus. Samuti on neil suur kaaliumisisaldus.

Miks kirss on kasulik?
Kirss on hea looduslik palaviku langetaja ning röga lahtisti. Lisaks aitavad kirsid alandada vererõhku. Kirsid korrastavad seedetegevust, soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eraldumist organismist. Gaasivalusid aitavat vähenda veega lahjendatud kirsimahl. Kirssides leiduv aktiivne kumariin ja oksükumariin takistavad trombide tekkimist veresoontes ja hoiavad ära infarktiohu.