Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste marjade poolest. Eestis kasvab lisaks harilikule jõhvikale ka väikest jõhvikat (Oxycoccus microcarpus). Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas, ka Eesti on jõhvikale sage kasvukoht. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sealhulgas ka oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega.

Mida jõhvikas sisaldab?
Marjad sisaldavad c-vitamiini ja kaaliumi. Jõhvikates leiduvad erilised koostisained proantotsüanidiinid (PAC-id), mis takistavad põletikku põhjustavate bakterite kinnitumist põieseinale.

Miks jõhvikas on kasulik?
Jõhvikamarjadest saab valmistada kasulikke ja värskendavaid jooke, mis on muuhulgas ka vererõhku alandava toimega. Jook võib parandada ka enesetunnet näiteks palaviku ajal. Liialdada ei tohiks maksa- ja maohädade korral, neile elunditele võib liigne hapete sisaldus kahjulikuna mõjuda. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja veresoonkonna haiguseid.