Uudised
Kategooriad
Pohl ehk palukas

Pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Pohla punaste marjade hapukas maitse on kindlasti tuttav kõigile, kes neid maitsnud on ja suure tõenäosusega omab mingisugust ettekujutust sellest marjast ka inimene, kes pole kunagi juhtunud pohla marju sööma.

Pohlad on jõhvikate ja mustikate kõrval oluliseks tooteks ka Balti- ja Põhjamaade ühele juhtivamale metsa- ning aiasaadusi toiduaine- ja farmaatsiatööstustele turustavale ettevõttele Berry Group OÜ.

Olenemata oma hapukast maitsest, sisaldavad pohlad küllaltki palju erinevaid suhkruid, millest kõige enam justnimelt seda magusaimat looduslikku suhkrut – fruktoosi . Suhkrut võib pohlades leidudalausa 10-12%, kuid omale iseloomuliku hapu maitse saavad pohlad siiski orgaanilistest hapetest, mida koguseliselt on küll alla 2%, kuid pohlas sisalduvadsidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape varjavad suhkrute magususe ja tulevad maitses hästi esile.Loomulikult sisaldavad pohlad lisaks suhkrule ja happetele ka valke ning vähesel määral ka rasvu. Lisaks eelnevale on kasulikest ainetest pohlades ka mitmeid bioaktiivse toimega glükosiide, C-vitamiini, karotinoide, bioflavonoide, erinevaid kiud-, park- ja värvaineid ning mineraalühendeid.

Põhjamaade rahvaste ajaloos on pohlal söögilauas oluline koht olnud kindlasti juba seetõttu, et bensoehappe kõrgest sisaldusest tingituna säilivad pohlad hästi ka kõige lihtsamates tingimustes ja loomulikult sobivad need suurepäraselt erinevate toitude juurde. Seetõttu on pohlad külmal ajal alati inimestele oluliseks vitamiiniallikaks olnud. Reuma, liigestehaiguste, seedehäirete ning hingamisteede haiguste ravimisel ja ennetamisel aitab samuti pohl tugevalt kaasa kuna hõlbustab seedimist ja soolestiku talitlust.

Pohladetuntuimaks koostisosaks on bensoehape. Keemiliselt on bensoehape aromaatne karboksüülhape, värvuseta, lõhnata, kristalne ühend, mis lahustub vees. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Kõnealune hape ja tema naatrium-, kaalium- ning kaltsiumsoolad toimivad mikroobidele eriti tõhusalt happelises keskkonnas. Siit ka põhjus, miks hapud pohlahoidised väga hästi säilivad. Bensoehappel on põletikuvastane toime, kuid see avaldub küllaltki suurte koguste sattumisel organismi. Selleks peaks päeviti sööma pohli vähemalt mõnisada grammi.