Uudised
Kategooriad
Mustikas

Rahvasuus tuntud ütlus „ mustikas paneb arsti ukse kinni“ ütleb nii mõndagi selle marja väärtuse kohta.  Juba aastasadu on mustikat tarvitatud ravimtaimena paljude erinevate haiguste korral. Mustikas soodustab uinumist, on põletikuvastase toimega ja tugevdab immuunsüsteemi.

Värsked mustikad on abiks kõhukinnisuse puhul ja kuivatatud mustikad on head kõhulahtisuse korral. See tuleneb mustika suurest parkainete sisaldusest. Parkainetel on ka omadus siduda raskemetalle ning raskendada seega nende omastamist ja talletamist organismis.  Sama omaduse pärast ei soovitata mustikaid tarbida koos ravimitega, sest marjas sisalduvate parkainete tõttu väheneb ka ravimi imendumine organismi.

Mustika väga väärtuslikeks koostisaineteks on värvained. Eriti suurt tähelepanu pööratakse mustika sinisele värvainele, mis koos C vitamiini ja rauaga soodustab vereloomet ning hoolitseb veresoonte elastsuse eest, seda eriti ajus ja silmades. Seepärast on mustikad väga kasulikud inimestele, kes kannatavad ööpimeduse või valgustundlikkuse all. Mitmed uuringud kinnitavad, et mustikad kaitsevad nägemispigmente, nägemisnärve ja silma võrkkesta rakke ning aitavad seega turgutada kiirelt väsima kippuvaid silmi. Samuti aeglustab mustikas vananemisprotsessi, aitab diabeedi puhul, soodustab glükoosi imendumist organismi.

Erinevate uuringute käigus on avastatud mustikates sisalduvatel ainetel trombide vastane, veresooni tugevdav ja laiendav ning vererõhku alandav toime. Lisaks kaitsevad mustikates peituvad ained erinevate närvisüsteemi haiguste vastu nagu Parkinson ja Alzheimer. Ka õnnehormooni lagundatakse mustikates sisalduvate ainete toimel aeglasemalt,

Juba ammusest ajast on teada, et marjad aitavad bakterite vastu võidelda. Mustikas ei lase bakteritel inimese rakkude külge kinnituda ning soodustab nende väljutamist. Mustikamahlal on kolibakterite vastane mõju. Seepärast soovitatakse mustikaid igapäevaselt tarbida. Pool klaasi mustikaid annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju. Mustikas on ka rahustava toimega.

Mustikas

Mustikas on suurepärane terviseparandaja ja olivaline maitseelamuste allikas. Mustikas on meie rahva üks armastatumaid metsamarju. Lisaks suurepärasele välimusele ja maitsele on sellel marjal ka imelised raviomadused. On teada, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama.

Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga.

Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Selleks tuleb nad esmalt jätta mõneks päevaks ühekordse kihina päikse kätte närbuma. Seejärel aga tuuakse tuppa ja kuivatatakse pliidil, ahjus või kuivatis. Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 60 °C, sest muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad.

Külmutatud mustikas

Mustikate sügavkülmutamine on kiireim ja lihtsaim säilitusviis, mis tagab kõige paremini marjade maitse, aroomi, bioenergia ja toiteväärtuse. Külmutatud mustikad säilivad järgmise saagini. Transportimisel on külmutatud mustikal suured eelised värske marja suhtes. Külmutatud mustikaid saab pakendada erinevatesse pakenditesse nagu kilekotid, karbid, ämbrid. Mugavaim viis säilitada marjad ja nende toiteväärtus on sügavkülmutamine., Toiduainetööstuses ja farmaatsias on külmutatud mustikate kasutamine laialt levinud marja toiteväärtuste ja –omaduste poolest. Külmutatud mustikaid kasutatakse jogurtites, kookides, kohupiimades. Farmaatsiatööstuses valmistatakse külmutatud marjadest medikamente.

Külmutatud mustikas on muutunud väga populaarseks, sügavkülmutamiseks kasutatakse piisavalt madalaid temperatuure (põhiliselt alates –25°), sellise temperatuuri juures saavad taimsed rakud külmutamise käigus minimaalset kahju. Mustikate külmutamisel kasutatakse kiirkülmutamist. kiirkülmutamine tekitab väiksemad jääkristallid, mis kahjustavad koestruktuuri vähem. Kui „aeglaselt“ külmutatud mari sulab, voolavad rakuvedelikud jääkristallide poolt kahjustatud koest välja ja tulemuseks on kuiv või nätske konsistents Kiiresti külmutatud viljad säilitavad oma C-vitamiini, B1- ja B2-vitamiini. Samuti ei vähene külmutamisel mineraalainete ja kiudainete sisaldus mustikates. Uuringutes on näidatud, et ühe labiilsema vitamiini – askorbiinhappe ehk C-vitamiini sisaldus on sügavkülmutatud marjas algsest keskmiselt 80%. Sügavkülmutatud mustikate säilitamisel tuleb jälgida õiget säilitustemperatuuri – optimaalne temperatuur on 18 külmakraadi, sest sellise temperatuuri juures säilivad viljad kõige paremini ning neid võib hoida sügavkülmas kuni aasta.

Kõige parem on mustikaid külmutada peale korjamist ja puhastamist kohe, siis säilib marja välimus ja värvus, samuti tema kasulikud toitained ja raviomadused. Külmutatakse kvaliteetseid mustikaid.

Majanduslikust aspektist on mustikate külmutamine kahtlemata kõige parem ja tervislikum säilitus- ning transpordiviis. Teadlaste kinnitusel on õigesti külmutatud mari värskega võrreldes kõikide näitajate poolest igati konkurentsivõimeline.

Mustikad

Wild Bilberry (Vaccinium myrtillus) on mustikale sarnanev okasmetsas kasvav heitlehine sinakasmustade söödavate marjadega kääbuspõõsas, mille kasvualaks on Kesk- ja Põhja-Euroopa. Wild Bilberry sarnaneb harilikule mustikale, aga erinevalt mustikast, ei kasva see kobaratena ja tema värvuski on veidi tumedam.

Balti- ja Põhjamaade üks juhtivaid turustajaid metsa- ning aiasaaduste valdkonnas on Berry Group OÜ, kelle peamisteks klientideks on toiduaine- ja farmaatsiatööstused ning olulisemateks toodeteks pohlade ja jõhvikate kõrval ongi justnimelt Wild Bilberry marjad.

Looduslikele saadustele omaselt on ka Wild Bilberry’l palju tervisele kasulikke omadusi ning selle marjade söömine soodustab organismi tasakaalu ja aitab vältida paljusid laialtlevinud haigusi.

Marjadel on olnud koht inimese toidulaual juba väga varajastest aegadest saadik ning meie esivanemad on Wild Bilberry’t kasutanud lisaks kõhutäitmisele veel ravieesmärgil, vananemist aeglustava vahendina ja üldise tervisliku tasakaalu saavutamiseks. Wild Bilberry sisaldab suurel määral tugevatoimelisi antioksüdante, sealhulgas flavonoide ja antotsüaniine, mistõttu on seda marja Euroopa rahvameditsiinis kasutatud juba üle tuhande aasta.

Antotsüaniinid hävitavad inimese kehas leiduvaid vabasid radikaale, tugevdavad verekapillaare ja parendavad üleüldist verevarustust – seetõttu kasutatakse Wild Bilberry’t erinevate veresoonkonna ja verevarustusega seonduvate haiguste (tromboos, veresoonte laienemine, külmamuhud jms) ravimiseks ja ennetamiseks.

Kudede siduvust parendavate omaduste tõttu on Wild Bilberry’t kasutatud ka veresoonkonna ja –liistakute seisundi halvenemise vastu. Inimese verevarustuse kõrge kvaliteet on hea tervise ja täisväärtusliku elu elamiseks vältimatu element. Lisaks soodustab Bilberry söömine pärgarteri talitust ja ennetab selle ummistumist, kuna vähendab rasvade kuhjumist kehas.

Teise Maailmasõja ajal sõid Bilberry marju Briti Kuninglike Õhujõudude piloodid, et hoida teravana oma nägemist ning soodustada öiste missioonide tarbeks pimedas nägemist – rodopsiini ehk nägemispurpurit kaitsvana parendab see nägemisteravust ning aitab inimese silmadel kohanduda nii öise pimeduse kui ka päevase ereda valgusega.

Wild Bilberry aitab selliste silmahaiguste vastu võitlemisel nagu näiteks rohekae, lühinägelikkus ja katarakt (läätsekae). Samuti on see abiks diabeetikutele, kelle silmanägemine on suhkrutõve mõjul halvenenud.

Arvestades, et verevarustusega seonduvad tervisehädad on meie üha enam linnastuvas ühiskonnas üks suuremaid tervislikke murekohti ning silmanägemise halvenemine on teatud vanuses ka füüsiliselt tervele inimesele paratamatu, tasuks oma toitumisharjumuste kujundamisel sellega arvestada ning mis võiks olla veel meeldivam viis oma tervise eest hoolitsemiseks, kui mõnusate ja värskete marjade söömine.