Uudised
Kategooriad
Jõhvikast

Jõhvikas on teada – tuntud vitamiiniallikas, mida võib soodesse ja rabametsadesse otsima minna septembrist kuni lumetulekuni. Jõhvikad on ümarad, punased tugeva kestaga hapud marjad. Neid saab lisada pea kõikidesse roogadesse. Sügis on periood, mis jõhvikate saadavus on kõige suurem ja seega nende marjade kasutamine kõige rikkalikum. Jõhvikas pakub toidulaual suurepärast silmailu, oma ilusate punaste marjadega tekitab söögiisu.

Jõhvikate eripärast maitset võib tasakaalustada apelsinide, õunte, ananasside või pirnidega. Jõhvikate hapukat maitset saab kavalalt ära kasutada toorsalatites, asendades sidrunimahla ja äädika hoopis värskete jõhvikatega või nendest pressitud mahlaga. Selline asendus on tervislikum ja annab salatile parema maitse, samuti annab punane mari salatisse värvi. Kuivatatud sügismarjad lisavad särtsu müslile või kaerahelbepudrule. Kuivatatud jõhvikaid võib süüa maiustuste asemel. Jõhvikate kuivatamisega väheneb marja hapukas maitse, mis ei vähenda jõhvikate kasulikke omadus.

Väga hea sügisese salati saab värskest kapsast, porgandist, jõhvikast ja ananassist. puhastakapsas ja porgand, riivi porgand suure riiviga, kapsas haki peenikesteks ribadeks, lõika värkse ananass kuubikuteks. Seejärel sõtku kapsas ja porgand vähese suhkru ning soolaga pehmeks, nüüd lisada ananassikuubikud ning kõige lõpus punased jõhvikad. Osadest jõhvikatest pressi parema maitse saamiseks salatisse naturaalset jõhvikamahla. Sega salat ettevaatlikult puulusikatega ühtlaseks, serveerimisel puistasalatile kaunistuseks peale mõned jõhvikad, mis annavad oma punase värviga silmailu ja kaunistavad toidulauda.

Jõhvikas

Jõhvikas on üks paremini looduslike vitamiinidega varustatud marju, mida on võimalik korjata soodest ja rabadest. See kaunis punane mari toob sügishallidesse päevadesse erksust juba ainuüksi kauni värviga, hapukas-mõrkjast maitsest rääkimata. Jõhvika kaunid rohelised lehed ja punased marjad annavad kuldsesse sügisesse ilusa noodi.

Jõhvikaid kasutatakse pea igal pool, toiduainetööstuses, meditsiinis, rahvameditsiinis, kui ka koduses majapidamises. Jõhvikas sobib suurepäraselt magustoite värskendama, küpsetistesse ning liharoogade kaaslaseks. Jõhvikaid süüa on teadupärast väga kasulik. Need on vitamiinidest pungil marjad, millel palju tervist parandavaid ja hoidvaid omadusi. Niisama jõhvikaid suhu pista ei ole aga eriti hea mõte – hapu maitse tõmbab näo krimpsu. Seda põhjustab jõhvika suur hapete sisaldus. Peale sidrunhappe on neis bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega, tänu millele ongi jõhvikat nii lihtne säilitada. Loodame, et jõhvikate söömine hoiab praegusel pimedal ja külmal ajal ka meid varitsevad viirused eemal.

Jõhvika, punase soo- ja rabamarja korjamisperioode on aastas lausa kolm: kõige tavalisemalt korjatakse marju sügisel septembrist kuni lume tulekuni. Sel ajal on jõhvikad kõige väärtuslikumad ja mari kõige tugevam. Teada-tuntud viis jõhvikaid säilitada on vesihoidis. Selleks tuleb marjad pesta ja puhastada, panna purki või pudelisse ning valada peale külm keedetud vesi. Sel viisil säilivad jõhvikad jahedas ületalve. Varem korjatud marjad riknevad vähese bensoehappe sisalduse tõttu kiiresti ja ka vitamiinisisaldus on madal. Hilissügisel pärast kerget külma korjatud marjad on maitselt parimad – taime küljes külmumine teeb maitse mahedamaks. Neid saab toorelt säilitada aga ainult sügavkülmutatult. Kevadel korjatud jõhvikad on mahlased ja magusad, kuid ei säili hästi ja sisaldavad vähem vitamiine. Jõhvikas on oma olemuselt pehme ja mari puruneb kergesti.

Kui sood-rabad jäävad kaugele ja ka turule ei pääse, siis on hea teada, et jõhvikat saab kasvatada ka koduaia turbapeenras. Kultuurjõhvika sordid on suureviljalised (läbimõõduga 1,5–2 cm) ja saagikad. Peale selle on nende säravpunased marjad aias ilusaks pilgupüüdjaks.

Jõhvikas

Jõhvikas on nahaprobleemide korral väga hea abiline, seda imelist marja võivad kasutada kõik, kes vaid soovivad. Kosmetoloogias ei ole jõhvikal mingeid vastunäidustusi.

Jõhvikas aitab toime tulla rasvase naha probleemidega. Selleks on vaja 5-6 kihiks kokku murtud marlit niisutada äsja pressitud värskes jõhvikamahlas ning asetada siis niiske marlitükk eelnevalt puhastatud näonahale, jättes vabaks silmaümbrused, nina ja suu. Alumised silmalaud peavad olema kaitstud rasvase kreemiga.  Samuti aitab jõhvikamask toita kuiva nahka. Selleks on vaja segada 1 tl äsja pressitud värsket jõhvikamahla 1 tl rasvase kreemiga. Naha ketenduse korral aitab värske jõhvikamahla munavalge segu. Selleks on vaja komponendid hoolikalt läbi segada ja kanda puhtale näole. Maske tuleks hoida näol 10 – 20 minutit ja seejärel hoolikalt eemaldada.

Jõhvikat kasutatakse laienenud nahapooride puhul ja nahaärrituste kõrvaldamiseks. Võttes arvesse jõhvika desinfitseerivaid omadusi võib selle abil ravida põletikulist nahka.

Jõhvikaid kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Neist saab valmistada väga maitsva täidise tainatoodetele. Jõhvikaid lisatakse liha kõrvale pakutavatesse kastmetesse. Kõik see on maitsev ja väärtuslik vitamiinilisand igapäevases toidumenüüs. Kuid suuremat kasu toovad siiski otseselt ainult jõhvikamarjadest valmistatud joogid ja toidud. Jõhvikatest valmistatakse sageli kisselli, morssi, želeed ja kastet. Samuti on võimalik teha jõhvikakalja. Selleks on vaja marju kupatada tulises vees ja suruda puulusikaga puruks. Saadud segule lisada vesi ja keeta, seejärel suhkur ning jahutatud vedelikus lahustada pärm. Peale kolmepäevast seismist jahedas ja pimedas suletud pudelis on kali valmis.

Väike jõhvikapuhmik kujutab endast sisuliselt tervet apteeki. Jõhvikakasvatustes kasutatakse suureviljalisi kultuurtaimi, mis on sama toitvad ja tervislikud kui metsikud sootaimed. Keemiliselt koostiselt on nad siiski mõnevõrra erinevad. Näiteks suureviljalistes jõhvikates on rohkem süsivesikuid ja flavonoide, see-eest aga jäävad nad alla metsikutele taimedele orgaaniliste hapete, eriti askorbiinhappe sisalduse poolest. Kuid need erinevused ei avalda märkimisväärset mõju ei jõhvikate toite- ega raviomadustele.

Eestis korjatud jõhvikad on pärit looduslikelt ja keskkonnasõbralikelt korjealadelt.

Jõhvikas meditsiinis

Jõhvikas ehk kuremari on tõeline terviseallikas, varustades meid mineraalainete, orgaaniliste hapete ja muu kasulikuga. Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Jõhvikad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Bensoehape on säilitusainena kasutusel toiduainetööstuses. Happed varjavad jõhvikas suhkrute magusa maitse. Suhkrud esinevad peamiselt glükoosi ja fruktoosina. Tänu kuremarjades leiduvatele kiudainetele (tselluloos ja pektiin) on neil omadus organismi puhastada.

Meditsiin on jõhvikatele alati tähelepanu pööranud. Kuremarjad ja nendest väljapressitud mahl ergutavad seedenäärmete tööd ning suurendavad söögiisu. Organismile on kõige kasulikumad toored marjad. Jõhvikad ergutavad maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu head kasutada mao alahappesuse ning kõhunäärmepõletiku (pankreatiidi) esimese staadiumi korral. Jõhvika kasulikkus seisneb temas sisalduvates suurtes kogustes tervislikes antioksüdantides polüfenoolides. Polüfenoolidel on väidetavalt vähi-, põletiku- ja diabeedivastased omadused.

Jõhvikamorss kustutab janu ja kosutab palavikuhaigeid. Suhkrustatud kuremarju või purustatud jõhvikaid mee ja küüslauguga on hea võtta kõrge vererõhu korral. Tänu nende marjade söömisele muutub ka tavaline ravimteraapia efektiivsemaks. Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel. Apteekides on saadaval jõhvikaekstarktid ja – tabletid, mis on väga tõhusad ravimid põie- ja kuseteedehaigetele. Paljudes külmetushaiguste ravimites kasutatakse jõhvikamahla, mis ravib angiini ja bronhiiti. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Kiudainesisalduse tõttu on nad head veresoonte lupjumise profülaktikas. Jõhvikad on kasulikud, kuna tugevdavad südant ja veresoonkonda, muutes inimese arterid pehmemaks ja elastsemaks ja hoides ära trombide teket. Jõhvikate tarbinine mõjub positiivselt keha suurimale arterile ehk aordile. Jõhvikamahla ja –preparaatide tarvitamine igapäevaselt suurendab HDL- ehk nn hea kolesterooli hulka veres ning vähendab LDL- ehs halva kolesterooli hulka. Kuremarjad on soovitatavad kopsutuberkuloosi ravis, kuid võivad leevendada ka liigesehaigusi.

NB! Jõhvikad on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning maksahaiguste korral. Ettevaatlikud peavad olema mao ülihappesusega inimesed. Nad võivad mahla juua lahjendatult ja marju kasutada üksnes toitudes.