Jõhvikas

Jõhvikas on üks paremini looduslike vitamiinidega varustatud marju, mida on võimalik korjata soodest ja rabadest. See kaunis punane mari toob sügishallidesse päevadesse erksust juba ainuüksi kauni värviga, hapukas-mõrkjast maitsest rääkimata. Jõhvika kaunid rohelised lehed ja punased marjad annavad kuldsesse sügisesse ilusa noodi.

Jõhvikaid kasutatakse pea igal pool, toiduainetööstuses, meditsiinis, rahvameditsiinis, kui ka koduses majapidamises. Jõhvikas sobib suurepäraselt magustoite värskendama, küpsetistesse ning liharoogade kaaslaseks. Jõhvikaid süüa on teadupärast väga kasulik. Need on vitamiinidest pungil marjad, millel palju tervist parandavaid ja hoidvaid omadusi. Niisama jõhvikaid suhu pista ei ole aga eriti hea mõte – hapu maitse tõmbab näo krimpsu. Seda põhjustab jõhvika suur hapete sisaldus. Peale sidrunhappe on neis bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega, tänu millele ongi jõhvikat nii lihtne säilitada. Loodame, et jõhvikate söömine hoiab praegusel pimedal ja külmal ajal ka meid varitsevad viirused eemal.

Jõhvika, punase soo- ja rabamarja korjamisperioode on aastas lausa kolm: kõige tavalisemalt korjatakse marju sügisel septembrist kuni lume tulekuni. Sel ajal on jõhvikad kõige väärtuslikumad ja mari kõige tugevam. Teada-tuntud viis jõhvikaid säilitada on vesihoidis. Selleks tuleb marjad pesta ja puhastada, panna purki või pudelisse ning valada peale külm keedetud vesi. Sel viisil säilivad jõhvikad jahedas ületalve. Varem korjatud marjad riknevad vähese bensoehappe sisalduse tõttu kiiresti ja ka vitamiinisisaldus on madal. Hilissügisel pärast kerget külma korjatud marjad on maitselt parimad – taime küljes külmumine teeb maitse mahedamaks. Neid saab toorelt säilitada aga ainult sügavkülmutatult. Kevadel korjatud jõhvikad on mahlased ja magusad, kuid ei säili hästi ja sisaldavad vähem vitamiine. Jõhvikas on oma olemuselt pehme ja mari puruneb kergesti.

Kui sood-rabad jäävad kaugele ja ka turule ei pääse, siis on hea teada, et jõhvikat saab kasvatada ka koduaia turbapeenras. Kultuurjõhvika sordid on suureviljalised (läbimõõduga 1,5–2 cm) ja saagikad. Peale selle on nende säravpunased marjad aias ilusaks pilgupüüdjaks.