Jõhvikas

Jõhvikas on nahaprobleemide korral väga hea abiline, seda imelist marja võivad kasutada kõik, kes vaid soovivad. Kosmetoloogias ei ole jõhvikal mingeid vastunäidustusi.

Jõhvikas aitab toime tulla rasvase naha probleemidega. Selleks on vaja 5-6 kihiks kokku murtud marlit niisutada äsja pressitud värskes jõhvikamahlas ning asetada siis niiske marlitükk eelnevalt puhastatud näonahale, jättes vabaks silmaümbrused, nina ja suu. Alumised silmalaud peavad olema kaitstud rasvase kreemiga.  Samuti aitab jõhvikamask toita kuiva nahka. Selleks on vaja segada 1 tl äsja pressitud värsket jõhvikamahla 1 tl rasvase kreemiga. Naha ketenduse korral aitab värske jõhvikamahla munavalge segu. Selleks on vaja komponendid hoolikalt läbi segada ja kanda puhtale näole. Maske tuleks hoida näol 10 – 20 minutit ja seejärel hoolikalt eemaldada.

Jõhvikat kasutatakse laienenud nahapooride puhul ja nahaärrituste kõrvaldamiseks. Võttes arvesse jõhvika desinfitseerivaid omadusi võib selle abil ravida põletikulist nahka.

Jõhvikaid kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Neist saab valmistada väga maitsva täidise tainatoodetele. Jõhvikaid lisatakse liha kõrvale pakutavatesse kastmetesse. Kõik see on maitsev ja väärtuslik vitamiinilisand igapäevases toidumenüüs. Kuid suuremat kasu toovad siiski otseselt ainult jõhvikamarjadest valmistatud joogid ja toidud. Jõhvikatest valmistatakse sageli kisselli, morssi, želeed ja kastet. Samuti on võimalik teha jõhvikakalja. Selleks on vaja marju kupatada tulises vees ja suruda puulusikaga puruks. Saadud segule lisada vesi ja keeta, seejärel suhkur ning jahutatud vedelikus lahustada pärm. Peale kolmepäevast seismist jahedas ja pimedas suletud pudelis on kali valmis.

Väike jõhvikapuhmik kujutab endast sisuliselt tervet apteeki. Jõhvikakasvatustes kasutatakse suureviljalisi kultuurtaimi, mis on sama toitvad ja tervislikud kui metsikud sootaimed. Keemiliselt koostiselt on nad siiski mõnevõrra erinevad. Näiteks suureviljalistes jõhvikates on rohkem süsivesikuid ja flavonoide, see-eest aga jäävad nad alla metsikutele taimedele orgaaniliste hapete, eriti askorbiinhappe sisalduse poolest. Kuid need erinevused ei avalda märkimisväärset mõju ei jõhvikate toite- ega raviomadustele.

Eestis korjatud jõhvikad on pärit looduslikelt ja keskkonnasõbralikelt korjealadelt.